Autor: Margus Püüa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja
Möödunud aasta aprillis toimus Eesti infotehnoloogia valdkonnas märkimisväärne sündmus: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Eesti telekomiettevõtteid ühendav Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit leppisid kokku, et aastaks 2015 saavad projekti EstWin vahendusel kõik Eesti elanikud ja asutused soovi korral ligi kiirele, andmevahetust kuni 100 megabitti sekundis võimaldavale andmeside teenusele. Need infoühiskonda jõuliselt edasi viivad kokkulepped puudutavad esmajärgus maapiirkondi väljaspool linnu, kuna linnades on juba täna küllaltki korralik kiire ja soodsa hinnaga andmeside teenus saadaval.
Eesti on asustusega30 inimest ruutkilomeetrile Euroopas tagantpoolt teine ja sideettevõtjail ei ole olnud majanduslikultkasulik igasse külla kaableid vedada. Tõsi, traadivaba teenus ulatub kõikjale, kuid selle andmevahetuskiirus ei ole kasvavate andmemahtude edastamiseks piisav. Kõiki täna ja tulevikus kasutatavaid tehnoloogilisi lahendusi võimaldav kiire andmeside baasvõrk ehitatakse arvestusega, et loodavad ühenduspunktid ei oleks majapidamistest või asutustest kaugemal kui maksimaalselt 1,5 km. Sealt edasi ehitavad teenusepakkujad juba ise konkurentsi tingimustes jaotusvõrgu teenuse pakkumiseks. Baasvõrgu ehitamisega soodustatakse konkurentsi, mis omakorda toob ka maapiirkondades lõppkliendi jaoks hinnad alla. Eesmärk on, et maal saab kvaliteetset teenust osta sama hinnaga nagu seda täna linnades pakutakse.
Milleks kiiret internetti vaja on? Oleme vast kõik märganud, et teave mida Internetis kasutame ei ole enam ammu pelgalt lihtne tekst. Inimestele tõsist väärtust loovad rakendused ja muidugi ka meelelahutus kasutavad kõikvõimalikke meedia vorminguid, lõpetades näiteks kõrgresolutsiooniga nõndanimetatud HD pildiga.. Kinnitan, et korraliku andmesideühenduse olemasolu on tänapäeval eeldus edukakaks tegutsemiseks, eriti veel maapiirkondades, kus harjumuspärane telefonil, jalgadel ja autol tuginev kommunikatsioon on kallis ja aeganõudev. Tahavad ju inimesed elada seal, kus on olemas korralikud kommunikatsioonivõimalused. Usun, et võimalus oma äripartneritega –tarnijate- hankijatega üle maailma online suhelda, oma kaupu esitleda, tellimusi vahendada jne. elavdab kindlasti ettevõtlust maal. Väga hea kommunikatsioon on ka põhieelduseks ettevõtte rajamisel või laiendamisel.
Oskuslik ja täpne infovahetamisvõimalus teeb kindlasti ka elu rohelisemaks – saame paremini varusid juhtida, ehk suudame vähemaga toota täpsemini ja müüa paremini, rääkimata vajaduse vähenemisest ebamõistlikult korraldatud transpordi järele. Nagu juba öeldud on hea kommunikatsioon eriti oluline maapiirkondades elavatele ja töötavatele inimestele, kus vahemaad on suured. Võimalus paljusid igapäevaseks eluks vajalike toimingute tegemiseks kodust lahkumata, olgu selleks siis valitsusasutustega suhtlemine või siis näiteks väärtfilmi laenutamine, lubab kindlasti ressursse säästlikumalt kasutada.
Riigi üks prioriteete läbi infoühiskonna arengukava on, et kõik inimesed saaksid kasutada võimalikult paljusid avalikke teenuseid üle interneti. Osutatagu seda teenust kas siis kesk- või kohaliku valitsusasutuse tasandil. Samuti räägib nimetatud arengukava avaliku, kolmanda ja erasektori ühisest teenuseruumist, kus inimese jaoks teenuseid ühtse tervikuna pakutakse. Seejuures peaks inimene saama neid teenuseid pruukida suvalise elektroonilise seadmega, olgu selleks siis arvuti, mobiiltelefon või mõni muu tulevikus lisanduv vidin. Kuigi on juba häid näiteid edukatest teenustest, mida kasutatakse mobiiltelefoni vahendusel, näiteks kalastusluba, on siin erinevate seadmete kasutuselevõtul ruumi küllaga.Täiesti uus võimalus on ka selles valguses digiTV, mis võimaldab tavapärast aparaati uuel moel kasutada.
Kvaliteetne, kiire ja töökindel andmesidevõrk on niisiis tuleviku arengute oluliseks eelduseks. Tahame me seda või mitte, aga on selgelt näha: mida aeg edasi, seda rohkem on meid ümbritsev, autod, majad, kodutehnika ja muud vidinad võrgus. Kõige selle tõrgeteta töö tagamiseks on vaja piisavat ressurssi.
Võrkude planeerimist on juba alustatud, käesoleva aasta alguses viib võrgu arendamisega tegelev Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus läbi esimesed projekteerimis ja ehitushanked. Siis selgub ka, millises järjekorras hakkab kiire internet maapiirkondadesse jõudma. Labidas lüüakse mulda ja esimesed valguskaablid veetakse siis, kui maa on tahenenud
Baasvõrgu projekti hinnanguline maksumus on 1,5 miljardit krooni, millest suurem osa loodetakse saada Euroopa Liidu struktuurfondidest. Kogu projekt on oluliselt mahukam, sest operaatorid finantseerivad jaotusvõrgu ehitamist ning teenuste pakkumiseks vajalike seadmete hankimist. Projekti hinnanguliseks maksumuseks võib Eesti Lairiba Arenduse SA juhataja Olav Harjo kujuneda üle 5 miljardi krooni.